Daodejing

 

KULGEMISE VÄE RAAMAT

LAO-ZI

Hiina keelest tõlkinud

Linnart Mäll

 

KULGEMISE RAAMAT   

 

 

              I

kulgetav kulg on püsitu kulg

nimetav nimi on püsitu nimi

nimetu on taevasmaa algus

nimetu on musttuhandete ema

sest

    kui ei ihka püsivat

        tema saladust näed

    ihkad aga püsivat

        teda piiratuna näed

nemad ilmuvad ühe ja samana

ometi lahknevad nimetamisel

ühe ja samana

    öeldud ürgsena

ürgsest veelgi ürgsem

    kõigi saladuste värav

 

 

               II

taeva all kõik mõistavad ilusa ilusaks

    siit ka inetus

kõik mõistavad hea heaks

    siit ka halb

sest

    olev ja olematu sünnitavad teineteist

    raske ja kerge täiendavad teineteist

    pikk ja lühike võrdlevad teineteist

    kõrge ja madal mõõdavad teineteist

    kõla ja heli häälestavad teineteist

    ees ja taga vahetavad teineteist

sellepärast õnnis

    toimimata tegutseb

    sõnadeta õpetab musttuhandeid

         loob kuid ei väida

         annab elu kuid ei omasta

         toimib kuid ei toetu

         valmis saab kuid ei peatu

tõesti ta ei peatu

nõnda ta ei lahku

 

 

              III

ärgu ülendatagu võimekaid

         ning rahvas ei võistle

ärgu hinnatagu haruldusi

         ning rahvas ei varasta

ärgu nähtagu ihaldatavat

         ning rahva süda pole rahutu

sellepärast õnnis inimene valitsedas

         jätab tühjaks südamed

         paneb täis ent kõhud

         jätab nõrgaks püüud

         teeb ent kõvaks kondid

ning rahvas ei mõista ega ihka

mõistja aga ei söenda toimida

   toimi toimimata

   ning ei ole nii

   et ei oleks juhtimist

kulg on õrn

    ometi kulutades kulumatu

oh põhjatu

   ta on kui musttuhandete esivanem

       nürista ta tera

       sõlmi lahti sõlmi

       tuhmista ta sära

       päris tolmuks pea

           palju palju alles jääb

ma ei tea

   kelle laps ta on

tema oli

   enne taevast valitsejat

 

 

              V

taevasmaa ei ole inimlik

    musttuhandeid peab õlekoerteks

õnnis pole inimlik

    kogu rahvast peab õlekoeraks

taeva maa vahemik

    on kui lõõts või vile

        tühi kuid ei ammendu

    mida rohkem liigutad

        seda rohkem annab välja

palju räägid vähe tulu

parem keskmist eelista

 

 

               VI

surematu oruvaimu

    kutsutakse ürgemaks

ürgema väravat

    kutsutakse taevasmaa juureks

kestab kestab

    ikka alles

kulutage

    vaevata

 

 

              VII

taevas on jääv

maa on kestev

taevasmaa on jääv ja kestev

    ta ei ela endale

    nõnda ongi jääv

sellepärast õnnis

    jätab enda taha

        ometi on ees

    jätab enda välja

        ometi on sees

kas pole nii

    püüdlemata endale

    saadakse ka endale

 

              

              VIII

ülim headus on kui vesi

vesi on hea musttuhandetele

    ta ei võistle

ta läheb sinnagi

    mida peetakse halvaks

nõnda ta ongi kui kulg

    maa heastab elupaiga

    sügavus heastab südame

    inimlikkus heastab helduse

    usaldatavus heastab rääkimise

    sirgemeeelsus heastab valitsemise

    oskus heastab tegevuse

    õigeaegsus heastab ettevõtmise

ning kui pole võistlemist

siis ei ole vihkamist

 

 

              IX

kõike kätte võtta

    parem ära proovi

järjest teritada

    mis siis alles jääb

kulda kallliskive täis on maja

    kes küll seda kaitsta suudab

rikkad kuulsad upsakaina

    iseendist jäävad ilma

töö on tehtud

    kohe taandu

        see on taevalik kulg

 

 

              X

meeles ühte püüa hoida

    kas saad loobumata

hingust süvendada nõtkust arendada

    kas saad äsjasündinuna

puhastuda ürgset näha

    kas saad puudusteta

rahvast armastada riiki valitseda

    kas saad teadmisteta

taevauksi lahti kinni sead

    kas saad naiselikkuseta

selgelt kõiki ilmakaari tunda

    kas saad toimimata

        anna elu kasvatada

        anna elu ära omasta

        toimi ära toetu

        juhi ära käsuta

sellest ütlen

        ürgne vägi

 

 

              XI

kolmkümmend kodarat koondame ainsasse rummmu

see mida pole

    teeb ratta kasutatavaks

vaasi vormime savist

see mida pole

    teeb vaasi kasutatavaks

majasse jätame uste ja akende avad

see mida pole

    teeb maja kasutatavaks

valmistatul on küll mõte

see mida pole

    teeb kasutatavaks

 

 

              XII

viis värvi

    silmad tuhmuvad

viis tooni

    kõrvad nürinevad

viis maitset

    keelgi tuimeneb

tormlemine jahtimine

    süda ärevuses

haruldased kaubad

    tegevused häiritud

sellepärast õnnis

    hoolitseb kõhu eest

    mitte silma eest

sest ta

    hülgas tolle

    võttis selle

 

 

              XIII

karda kiitust nagu laitust

hinda suurt valu nagu keha

miks ütlen

    karda kiitust nagu laitust

kiitus teeb ju tühiseks

    nagu kardad seda akotada

    nõnda kardad seda saada

sellepärast ütlen

    karda kiitust nagu laitust

miks ütlen

    hinda suurt valu nagu keha

mull vaid sellest on suur valu

    et on keha

kui ei oleks keha

    kust siis valu

sellepärast

    kui sa nagu oma keha

         hindad taevaalust

    sinu hoolde anda võiks

         taevaaluse

    kui sa nagu oma keha

         austad taevaalust

    sulle usaldada võiks

         taevaaluse

 

 

              XIV

tahan teda näha kuid ei näe

    ütlen märkamatu

tahan teda kuulda kuid ei kuuel

    ütlen kuuldamatu

tahan teda puudutada kuid ei saa

    ütlen imeväike

need kolm tabamatut

seegunedes saavad üheks

    pealt pole hele

    alt pole tume

    kestab kestab

    nimetu

    ikka naaseb

    pole asi

tõesti ütlen

    kuju millel pole kuju

    asi mis ei ole asi

tõesti ütlen

    ähmane

    metsik

kohtan teda

        nägu ei näe

järgnen talle

        selga ei näe

püsi muistses kulgemises

suuna tema abil tänast

ja sa mõistad muistse algust

sellest ütlen              

     kulgemise nide

 

 

              XV

ennemuistsed head teinud targad

     peened

     salajased

     ürgsed

     läbinägevad

nõnda sügavad et raske mõista

kuna neid on raske mõista

püüdkem kirjeldada välist

     hoolikad

         nagu talvel jõge ületajad

     kahtlevad

         nagu neljas kaares naabreid pelgajad

     väärikad

         nagu külalised

     tuhmid

         nagu sulav jää

     loomulikud

         nagu tahumata puit

     avarad

         nagu org

     hägused

         nagu mudane tiik

kas saad mudasena seista

     kuni puhtus tasapisi selgub

kas saad rahulikult oodata

     kuni töödeks saabub aeg

hoia seda kulgemist

     ära ihka saada täis

nemad polnud täis

     nõnda saidki vanana ja kulununa täiustuda

 

 

              XVI

saa täiesti tühjaks

säilita vankumatu rahu

musttuhanded tekivad

mina jälgin nende naasmist

neid on väga palju

igaüks naaseb lättesse

naased lättesse

        ongi rahu

sellest ütlen

        vabaned sunnist

vabaned sunnist

        ütlen püsivalt

mõistad püsivalt

        ongi selgus

ei mõista püsivalt

        hullud viljatuna

mõistad püsivalt

        kõike mahutad

kui kõike mahutad siis erapooletu

kui erapooletu siis kuninglik

kui kuninglik siis taevalik

kui taevalik siis kulgev

kui kulgev siis kestev

keha häving pole hukk

 

 

              XVII

ülimaid ja kõrgemaid vaid teatakse

neist alamaid kiidetakse ja armastatakse

neist alamaid kardetakse

neist alamaid põlatakse

     kelles pole usaldust

     selles pole usaldust

teinud töö ja lõpetanud toimingud

loobu hindavatest sõnadest

rahvas aga rääkigu

     juhtus iseenesest

 

 

              XVIII

suurest kulgemisest hälbides

    ilmus õiglus inimlikkus

targutuste väitlemiste ilmudes

    ilmus ka suuur valskus

lähedaste üksmeele kadudes

    ilmus perekonnameel

riigis segaduse kasvades

    ilmusid riigitruud alamad

 

 

              XIX

hülga tarkus jäta väitlus

    rahvale sajakordne kasu

hülga õiglus jäta inimlikkus

    rahvas pöördub austama ja armastama

hülga edu jäta osavus

    röövlid vargad puuduvad

need ju üksnes kaunistused

neist ei piisa

sellepärast erguta alluvaid

    nägema lihtsat

    hindama loomulikku

    vähendama isekust

    vabanema himudest

              

 

                XX

ütled lahti matkamisest

    oled muretu

             jah ning jaa

                 kas erinevad palju

             hea ja halb

                 kas on neis sarnast

             inimeste välditavat

                 kas on vaja vältida

viljatu see kõik ja pole otsa

inimesed kõik on rõõmsad

    justkui ohverdaksid looma

    justkui algaks kevadpidu

mina vaikin oh ei anna märku

    nagu laps kes veel ei naera

väsinuna ekslen

    pole kohta naasta

kõigil kõike ülekülla

    mina üksi milletagi

oi oi olen nõdrameelne

    segi üsna segi

tavalised inimesed

    helged nõnda helged

mina üksi

    tume nõnda tume

tavalised inimesed

    agarad nii agarad

mina üksi

    muretu nii muretu

liigun merelainena

    justkui poleks õiget kohta

kõik on miskiks kõlbulik

mina üksi toores metsik

    mina üksi erinev

kuid ma hindan toitvat ema

 

 

              XXI

suurim vägi tõesti

    järgib üksnes kulgu

asju vormiv kulg

    nii metsik nii ähmane

oh ähmane oh metsik

    ta sees on kujundid

oh metsik oh ähmane

    ta sees on asjad

oh tumedus oh hämarus

    ta sees on peenim

see peenmim väga tõeline

    ta sees on usaldus

vanast ajast tänaseni

    ta nimi ei kao

nähes kõiki nimetusi

    miks neis seda tean

tema abil

 

 

              XXII

oled muserdatud

                terveks saad

oled kõver

                sirgeks saad

oled poris

                puhtaks saad

oled koltunud

                värskeks saad

lepid vähesega

                palju saad

tahad palju

                eksid palju

sellepärast õnnis hoiab üht

nõnda annab eeskuju taeva all

     ennast näitamata nähtav

     ennast õigustamata õige

     ennast ülistamata teenekas

     ennast hindamata väärikas

tema kunagi ei võistle

     nõnda taeva all ka keegi

     temaga ei võistle

iidne väide

     oled muserdatud

                 terveks saad

kas on tühi jutt

tõesti terveks saad

naase temasse vaid

 

 

              XXIII

loomulik kõne on hääletu

sest

     iil ei kesta hommik otsa

     paduvihm ei kogu päeva

     kes neid anaab

     taevasmaa

kui ei taevasmaa saa kestvalt

     kas siis inimene

sellepärast ole kulgeja

     kulgeja on sama mis kulg

     vägiline on sama mis vägi

     hälbija on sama mis hälbimine

     kes on sama mis kulg

         seda rõõmustab kulg

     kes on sama mis vägi

         seda rõõmustab vägi

     ke son sama mis hälbimine

         seda rõõmustab hälbimine

kelles pole usaldust

sellel pole usaldust

     

 

              XXIV    

kas saad varbail kaua seista

pikil sammel kaua käia

     enda näitamine ei tee nähtavaks

     enda õigustamine ei tee õigeks

     enda ülistamine ei tee teenekaks

     enda hindamine ei tee väärikaks

kulgejate arvates need on

         liigne toit

         kasutu ponnistus

need võivad määrida

kulgeja ei vaja neid

 

 

              XXV

on miski

        segane kuid täiuslik

        eelnev taevasmaale

        rahulik ja tühi

üksi seisab muutumata

kõikjal liigub väsimata

küllap taevasmaa ema

ma ei tea ta nime

sellepärast ütlen kulg

suvaliselt annan nimetusi

ütlen suur

suure ütlen mööduvaks

mööduva ütlen naasvaks

sest

     kulg on suur

     taevas on suur

     maa on suur

     valitseja on suur

riigi sees on neli suurt

valitseja on neist üks

inimene järgib maad

maa järgib taevast

taevas järgib kulgu

kulg järgib oma loomu

 

 

              XXVI

      raske on kerge juur

      rahu on rahutuse pea

sellepärast õnnis

      tegutseb päev otsa

      vältimata rasket

      kuigi kavatsusi näeb

      püsib rahus vabana

kui aga tuhatvankri peremees

liialt kõrge taeva all

      kui on kerge

          kaotab juure

      kui on rahutu

          kaotab pea

 

 

              XXVII

hea kõndija ei jäta jälgi

hea kõnemees ei räägi vigaselt

heal arvutajal pole arvelauda

hea sulgeja ei sulge lukuga

    ometi ei saa avada

hea sõlmija ei sõlmi nööriga

    ometi ei saa harutada

sellepärast õnnis

    ikka hästi aitamas inimesi

         ta pole hüljanud inimesi

    ikka hästi aitamas olendeid

sellest ütlen

         selguse pärandamine

sellepärast

     hea olgu halbade õpetaja

     halb olgu heade õpilane

taibukaski eksib siis

     kui ei hinda õpetajat

     õpilast ei armasta

sellest ütlen

     hämmastav saladus

 

 

              XXVIII

mõista oma mehelikkust

hoia alal naiselikkust

ole jõgi taeva all

     oled jõgi taeva all

     vägi eal ei hülga sind

     naased jälle lapseks

mõista oma heldust

hoia alal tumedust

ole eeskuju taeva all

     oled eeskuju taeva all

     vägi eal ei reeda sind

     naased jauml;lle lõpmatusse

mõistad oma kiiduväärset

hoia alal laiduväärne

ole oruks taeva all

     oled oruks taeva all

     väge kestvalt küllaga

     naased jälle tahumatuks

tahumatut tahudes saadakse anum

õndsat tahudes saadakse ülemametnik

sellepärast

     suur tahuja ei tahu

 

 

              XXIX

ihkad võtta taevaalust

     et temasse toimida

mina näen

     ei õnnestu

taevaalune on elujõu anum

ära toimi temasse

     toimija purustab tema

     võitja kaotab tema

sest olendeist

     mõned liiguvad ees mõned taga

     mõned hingavad sisse mõned välja

     mõned on tugevad mõned nõrgad

     mõned kujunevad mõned hävinevad

sellepärast õnnis

     jätab üleliigse

     jätab priiskamise

     jätab raiskamise

 

 

              XXX

aita kulgemisega inimeste isandaid

     ära vägivallatse relvadega taeva all

     selline teguviis pöördub su enese vastu

sõja tallermaal

     vohab torkiv ohakas

suure sõja järel

     ikalduse aastad

viljad valmis taandub hea

julgemata vägivaldselt võtta

     viljad valmis

          milleks hindad

     viljad valmis

          milleks kiitled

     viljad valmis

          milleks ülbitsed

     viljad valmis

          ära omasta

olendid täiskasvanuna vananevad

öeldakse

     pole kulg

poleks kulg

     ammu lõppenuks

 

 

              XXXI

     relvad pole õnne riistad

     olendid neid vihkavad

sellepärast

     kulgejad ei tarvita

õilishing ent arvab

                           rahuaegu hindan vasemat

                           sõdides kuid hindan paremat

                           relvad pole õnne riistad

                           pole õilishinge riistad

                           tarvitan kui teisiti ei saa

                           ülimaks sean aga rahu

                           võidan küll kui ilusaks ei pea

                           ilusaks kui peaksin

                              rõõmustaksin inimtapust

                           rõõmustaksin inimtapust

                              püüdlused ei täituks taeva all

                           pidupäevil hindan vasemat

                           murepäevil hindan paremat

abipealik lahingus on vasemal

ülempealik lahingus on paremal

räägitakse

    ülemvõimu valdaja pidagu peiesid

laibavirnade kohal nuta kurvastades

    võidad sõja

    pea peiesid

 

 

              XXXII

kulg on püsinimeta

    loomulik ja imeväike

taeva all ei ole võimu

    teda alla suruda

kui valitsejad temas püsiksid

musttuhanded ise alluksid

maa ja taevas ühineksid

alla sajaks mesikastet

käskusid poleks üldse vaja

inimesed võrdseiks saanud

luuakse kord

             on ka nimi

nimetul   

             aga lõpp

järgid nime

             oska peatuda

oskad peatuda

             väldid ohtu

kulgemise võrdluspilt taeva all

    jõed ja ojad mere suunas voolavad

 

 

              XXXIII

inimeste tundja

         arukas

iseenda tundja

         kirgastunu

inimeste võitja

         tugev

iseenda võitja

         võimas

vähesega leppija

         rikas

võimukas tegutseja

         tahtejõuline

kes ei nihku omalt kohalt

         kauaaegne

kes küll sureb kuid ei hävi

         pikaealine

 

 

              XXXIV

suur kul ulatub vasemale ja paremale

musttuhanded liibuvad ta külge elama

    ta ei keeldu

teeb oma tööd

    ei nime ei omandit

katab ja toidab musttuhandeid

    ometi ei pea end isandaks

püsimist ei ihka

võikski nimetada väikeseks

musttuhanded naasevad temasse

    ta ei pea end isandaks

võikski nimetada suureks

eales ta ei taotle suurust

nõnda saabki olla suur

 

 

              XXXV

püsi suures kujus

taeva alla mine

lähed kahju saamata

vaikus rahu õndsus

muusika ja hõrgutised

   peavad kinni rändusreid

kulgu aga maitsed

                 pole maitset

          vaatad

                 pole näha

          kuulad

                 pole kuulda

          kulutad

                 pole kulumist

 

 

              XXXVI

ihkad kokku vajutada

    esmalt laiaks venita

ihkad nõrgendada

    esmalt tugevda

ihkad kõrvaldada

    esmalt püstita

ihkad võtta

    esmalt anna

selest ülen

    peen selgus

õrn ja nõrk

    võidab tugeva ja kange

ära võta kala voolust välja

ära näita terariistu inimestele

 

 

              XXXVII

kulg ei toimi ealeski

    kuid ei jäta toimmata

kui valitsejad emas püsiksid

    musttuhanded ise kujuneksid

kujuneksid

    kuid kui ihkaksid tegutseda

mina rahustaksin neid

    nimetu loomulikkusega

nimetu ja loomulik

    temal pole soove

pole soove

    ongi vaikus

    ongi rahu taeva all

 

 

VÄE RAAMAT

 

 

              XXXVIII

kõrge vägi pole vägi

    nõnda ongi vägi

madal vägi hoiab väge

    nõnda pole vägi

kõrge vägi ei see toimi

    sellesse ei toimita

madal vägi see ju toimib

    toimitakse sellesse

kõrge inimlikkus toimib

    sellesse ei toimita

kõrge õiglus see ka toimib

    toimitakse sellesse

kõrge komme seegi toimib

    kui jääb vastu võtmata

    käänatakse käised üles

    sunnitakse vastu võtma

sest

    kadus kulg

        järgnes vägi

    kadus vägi

        järgnes inimlikkus

    kadus inimlikkus

        järgnes õiglus

    kadus õiglus

        järgnes komme

komme on ju usalduse kõlustumine

    kuid ka korratuse pealik

etteteadmine on ju kulgemise õis

    kuid ka nõmeduse algus

sellepärast austusväärne

    asub ival

        mitte kõlul

    asub viljas

        mitte õies

sest ta

    hülgas tolle

    võttis selle

 

 

              XXXIX

ennemuiste leidnud ühe

    taevas leidnud ühe

                   heledusega

    maa leidnud ühe

                   vagarusega

    vaimud leidnud ühe

                   lummavusega

    orud leidnud ühe

                   külluslikkusega

    musttuhanded leidnud ühe

                   eluvõimega

    valitsejad leidnud ühe

                   sirgemeelsusega

nemad saanud asu ühes

    kui taevas pole hele

                   karta rebeneb

    kui maa ei ole vagur

                   karta lõheneb

    kui vaimud pole lummavad

                   karta kuhtuvad

    kui orud pole külluslikud

                   karta ammenduvad

    kui musttuhanded ei ole eluvõimelised

                   karta hukkuvad

    kui valitsejad pole sirgemeelsed

    on vaid aulised ja ülevad

                   karta langevad

sest

    tühisus on aulisuse juur

    madalus on ülevuse põhi

   valitsejad iseendist räägivad

     orb

     lesk

     kehv

kas siis tõesti sellel moel

     tühisus on aulisuse juur

oh ei mitte sellel moel

sest

     jagad vankri tükkideks

     pole enam vankrit

ära ihka kalliskivi sära

ega kivi kõvadust

 

 

              XL

kulgedes liigub naasja vaid

kulgemist kulutab nõrguke vaid

taeva all musttuhanded sünnivad olevast

          olev sünnitab olematust

 

 

              XLI

kõrgõpetlane kulgemisest kuuldes arvab

     liigun ja liigutan teda

keskõpetlane kulgemisest kuuldes arvab

     nagu oleks nagu poleks

allõpetlane kulgemisest kuuldes

     naerab tema Üle valjult

         kui ei ole naeru

         siis ei ole kulgu

sellepärast tavaks öelda

     hele kulg näib tume

     lahkuv kulg näib naasev

     sile kulg näib konarlik

     kõrge vägi näib madal

     suurim kirkus näib reostatus

     avar vägi näib kitsas

     tugev vägi näib pude

     sirgemeelsus näib reetlikkus

   

     suurel ruudul pole nurki

     suurim anum valmib hilja

     suurel helil pole kõla

     suurel kujul pole kuju

     kulg on varjatud ja nimetu

kuid see kulg

     hea on laenama ja täiustama

 

 

              XLII

kulg sünnitab ühe

ühest sünnib kaks

kahest sünnib kolm

kolmest sünnivad musttuhanded

musttuhanded

    varju emmates sirutuvad valgusesse

    sügvas hinguses leiavad kooskõla

inimesed halvustavad

    leski orbe kehvi

valitsejad avalikult

    endid nendeks väidavad

sest

    kahjust võib saada kasu

    kasust võib saada kahju

nagu inimesed õpetavad

nõnda minagi neid õpetan

    julmad ei sure oma surma

    saagu see õpetuse isaks

 

 

              XLIII

kõige õrnem taeva all

    möödub kangeimast taeva all

olematu olevasse

    ühtelugu siseneb

sellest mina mõistangi

    kasu toimimatusest

        sõnatu õpetus

        kasu teenimatusest

vähesed jõuavad selleni taeva all

 

 

              XLIV

nimest kehast

    kumb on lähem

kehast varast

    kumb on ülem

saamast kaotusest

    kumb on valusam

liialt himustad

    rängalt raiskad

palju talletad

    suurelt kaotad

mõistad mõõtu

    pole häbi

mõistad peatuda

    pole ohtu

nõnda saadki

    kaua olla

 

 

              XLV

suurim täius näib küll täiusetus

    ometi ei ammendu

suurim täidetus näib tühjus

    ometi ei tühjendu

sirgeim sirge näib kõver

suurim oskus näib oskamatus

kauneim kõne näib kogelus

liikudes saad jagu külmast

rahunedes saad jagu kuumast

kirgas rahu kõik teeb korda taeva all

 

 

              XLVI

kulg on taeva all

    hobud põlde väetavad

kulgu pole taeva all

    sõjaratsud piiridel

rahuldada ihasid

    suurim kuritegu

mitte mõista mõõtu

    suurim hukatus

ihaldada saavutust

    suurim nuhtlus

mõistad m&otildeõdu mõõtu

    püsivalt on mõõt

 

 

              XLVII

uksest väljumata

    mõistan taevaalust

aknast vaatamata

    silman taevakulgu

mida kaugemale matkad

seda kaugemaks jääb mõistmine

nõnda õnnis inimene

    mõistab liikumata

    nimetab nägemata

    täiustab toimimata

 

 

              XLVIII

õppides päev-päevalt kasvad

kulgedes päev-päevalt kaotad

kaotades veel enam kaotad

kuni käes on toimimatus

toimimatus

    ometigi ei puudu toime

tegudeta võta taevaalust

võtad aga tegudega

vähe saad siis taevaalust

 

 

              XLIX

õndsal pole püsisüdant

    rahva süda tema süda

headele ma olen hea

halbadele olen hea

    vägi on hea

usaldajat usaldan

usalduse petjat usaldan

    vägi usaldab

õnnis elab taeva all

üksmeelt luues taeva all

    puhas tema süda

rahvas pöörab tema poole

    oma kõrvad silmad

õndsa lapsed on nad kõik

 

 

              L

väljud sünnist

    astud surma

elsu sammujaid

    kümnest kolm

surmas sammujaid

    kümnest kolm

elus surma liikujad

    kümnest kolm ka neid

miks see nõnda on

nemad elus liialt aplad

kuuldavasti see kes hästi kasutab

    liigub mööda maad

         tiiger ninasarvik pole hirmsad

    kohtab sõjameest

         relvad pole pelgusväärsed

ninasarvikul ei ole kohta

    kuhu lüüa oma sarv

tiigril ka ei ole kohta

    kuhu küüsi suruda

sõjamehel pole kohta

    kuhu relvi torgata

miks see nõnda on

sest ei ole temas surma

 

 

              LI

    kulg sünnitab neid

    vägi kasvatab neid

    asjad kujundavad neid

    olud täiustavad neid

sellepärast musttuhanded

    austavad kulgu

    hindavad väge

        oh ei mitte käsu järgi

        hoopis oma loomu järgi

sest kulg

        sünnitab neid

    vägi

        kasvatab neid

        juhib neid   

        toidab neid

        hooldab neid

        korrastab neid

        kostitab neid

        katab neid

elu annab kuid ei omasta

toimib kuid ei toetu

juhib kuid ei karista

sellest ütlen ürgne vägi

 

 

              LII

taevaalusel on algus

    emaks taevaalusele

ema üles leidsid

    ennast tema pojaks tea

ennast tema pojaks tead

    naase emast kinni hoidma

keha häving pole hukk

suled oma suu

paned kinni väravad

    keha eal ei pingestu

avad oma suu

askeldusi rohkendad

    keha eal ei lõõgastu

väikest märkad

    ongi selgus

õrna hoiad

    ongi võimsus

kasuta tema sära

naase tema selgusse

    nii ei kaota keha hukule

sellest ütlen

    õpi püsivalt

 

 

              LIII

    kui ma kindlalt mõistaksin

    liigutaksin suurt kulgu

    kuid ma pelgan liikuda

    liiga sile on suur kulg

nõnda rahvas arvab radu paremaks

lossid ülihiilgavad

põllud täis umbrohtu

aidad viljast tühjad

kirjud hilbud ümber

terariistad vööl

õgivad ja lakuvad

vara kokku kuhjavad

tõesti need röövraiskajad

oh nad ju ei kulge

 

 

              LIV

hästi istutatut ei saa välja kiskuda

hästi ümbritsetut ei saa ära kiskuda

lapselapsedki veel ohverdavad talle

     teosta teda oma kehas

          tema vägi tõesti mõjus

     teosta teda perekonnas

          tema vägi tõesti rikas

     teosta teda küla sees

          tema vägi tõesti püsiv

     teosta teda riigi sees

          tema vägi tõesti helde

     teosta teda taeva all

          tema vägi tõesti kõikjal

nõnda

     näe kehas keha

     näe perekonnas perekonda

     näe külas küla

     näe riigis riiki

     näe taevaaluses taevaalust

miks ma mõistan teavaalust niimoodi

tema abil

 

 

              LV

kelles väge väga ohtralt

     on kui äsjasündinu

         mesilased maod ei nõela

         kiskjad loomad ei nad ründa

         kullid kotkad ei nad krahma

     kondid pehmed liha õrn

         tugevalt ent hoiab kinni

     mehe naise ühendust ei mõista

         terviklik on ometi

tõesti ülim peenus

     kogu päeva kisendab

         häält ei kaota ometi

tõesti ülim kooskõla

mõistad kooskõla

         oled püsiv

mõistad püsivalt

         oled selge

aitad elavat

         oled õnnelik

suunad hingust südamesse

         oled võimas

olendid täiskasvanuina vananevad

öeldakse

    pole kulg

poleks kulg

    ammu lõppenuks

 

 

              LVI

mõistja ei räägi

rääkija ei mõista

  sule suu

    pane kinni väravad

    nürista tera

    sõlmi lahti sõlmed

    tuhmista sära

    päris tolmuks pea

sellest ütlen

    samastus ürgsega

sest

    nii ei ole sugulasi

    nii ei ole võõraid

    nii ei ole kasulikku

    nii ei ole kahjulikku

    nii ei ole väärtuslikku

    nii ei ole väärtusetut

nõnda ollaksegi väärtuslik taeva all

 

 

              LVII

sirgemeelselt riiki juhitakse

kõvermeelselt relvi haaratakse

tegudeta taevaalust saadakse

kust ma mõistan et see nii

sellest

     palju keeldusid ja tabusid on taeva all

         rahvas üha vaesub

     rahval palju terariistu

         riigis kasvab segadus

    inimestel palju andeid võimeid

         imeasju tehakse

    seaduisi ja käske vorbitakse

         röövleid vargaid saab palju

sellepärast õnnis öelgu

    mina ei toimi

            rahvas muutub ise

    mina naudin rahu

            rahvas saab ise sirgeks

    mina ei pinguta

            rahvas saab ise jõukaks

    mina olen soovideta

            rahvas saab ise loomulikuks

 

 

              LVIII

valitseja muretu

    tema rahvas ustav

valitseja jälgub kõike

    tema rahval puudu kõigest

õnne peale toetub õnnetus

õnnetuses peitub õnn

    kes küll mõistab nende määra

kui ei ole sirget meelt

    sirged saavad kõveraiks

    head need saavad veiderdajaiks

    hälbed suuremad päev-päevalt

sellepärast õnnis

    õigena ei hävita

    ausana ei haava

    sirgena ei omavolitse

    säravana ei pimesta

 

 

              LIX

juhid inimlikult tegutsed taevalikult

         pole võrdset kasinusel

kasinusest ütlen aga

         harju varakult

harjud varakult

         vägi väga mõjus

vägi väga mõjus

         võimatut ei ole

võimatut ei ole

         oma piirid unusta

oma piiid unustad

         saadki riiki vallata

valdad riiki emalikult

         suudad jääda pikaks ajaks

sellest ütlen

                   sügav juur

                       tugev tüvi

                   kulged pikas elus

                       kestvas kaemuses

 

 

              LX

valitse suurt riiki

     nagu küpsetaksid väikest kala

kulgedes kui astud taeva alla

     viirastustel pole võimu

viirastustel pole mitte üksnes võimu

     nende võim ei haava inimesi

mitte üksnes nende võim ei haava inimesi

     õndsad ka ei haava inimesi

mõlemad ei haava teineteist

vägi väega sõbruneb

     naasma üheskoos

 

 

              LXI

suur riik

     voolaku alla

     olgu sõlmpunkt taeva all

     olgu naine taeva all

naine alati rahuga võidab mehe

     rahulikult alla jäädes

nõnda suur riik

     madaldudes väikse riigi ees

     omaks võtab väikse riigi

väike riik

     madal olles suure riigi ees

     omaks võtab suure riigi

sest

     mõned omaks võtma madalad

     mõned omaks võtma madalduvad

suure riigi püüdlus olgu

     võrdselt inimesi hooldada

väikese riigi püüdlus olgu

     inimesi teenida

mõlemate püüdlus täitub

suur kuulutagu end madalaks

 

 

              LXII

kulgeja on musttuhandete põhi

     hüva inimese aare

     halva inimese kaitsja

kaunid kõned võivad meelitada

austav hoiak võib küll lisa anda

inimene kui on halb

milleks teda hüljata

sellepärast

     taevapoja kroonimisel

     nõunikute määramisel

     kuigi kingiks tuuakse

     kalliskive nelikrakendeid

     parem oleks istuvana

     kulgu mööda liikuda

miks küll vanal ajal

     väärtuslikuks peeti kulgejat

kas ei öeldud siis

     tahad ja ei saa

     oled süüdi andeks saad

sellepärast peeti väärtuslikuks taeva all

 

 

              LXIII

toimi toimimata

tegutse tegutsemata

maitse maitsemata

     suur on väikeses

     palju väheses

kurjusele vasta väega

kerges rasket näe

väikest suureks pea

rasked tööd siin taeva all

    sugenevad kergetest

suured tööd siin taeva all

    sugenevad väikestest

sellepärast õnnis

    kunagi ei võta ette suurt

    nõnda saabki luua suurt

kergelt lubad

    haruharva usutakse

kerge praegu

    hiljem liiga raske

sellepärast õnnis

    kõike arvab raskeks

    nõnda pole raske

 

 

              LXIV

mis on rahunenud

    seda kerge kinni hoida

mida pole ennustatud

    seda kerge kavatseda

mis on pudenenud

    seda kerge puistata

mis on peenendatav

    seda kerge pihustada

toimi ainult sellesse

    mida veel ei ole

juhi ainult seda

    mis veel pole sassis

jämedaimgi puu

    sünnib imepeenest

kõrgeimgi torn

    hakkab kerkima maapinnalt

tuhat miili teed

    algab jalatalla alt

toimija purustab

võitja kaotab

sellepärast õnnis

    jätab toimimata

         nii ei purusta

    jätab võtmata

         nii ei kaota

rahva teod on sellised

    alati kui valmis saamas

    purunevad

märka lõppu nagu algust

ning su teod ei purune

sellepärast õnnis

     soovib soovimatut

         mitte kalleid haruldusi

     õpib õppimatut

     naaseb kõigi inimeste juurde

     aitab musttuhandeid loomulikuks

     kuid ei söenda toimida

 

 

              LXV

ennemuiste head teinud kulgejad

     ei nad valgustanud rahvast

     hoopis jätsid tumedaks

rahvast raske juhtida

üksnes arvestustega

sest

     arvestustega juhib riiki

                              riigi röövija

     arvestusteta juhib riiki

                              riigi õnnestaja

püüa mõista mõlemaid

jälgi eeskujusid

mõistad jälgida eeskujusid

sellest ütlen

     ürgne vägi

ürge vägi

     sügavkauge

     naaseb kõigi olenditega

siis on tõesti ülim õnn

 

 

              LXVI

suured jõed ja mered

     saavad ojakeste kuningaiks

nemad asuvad allpool

     sellest saavad ojakeste kuningaiks

sellepärast

     tahad olla rahva peal

         südames end madalda

     tahad olla rahva ees

         südames end taganda

sellepärast õnnis

     asub peal

         rahval pole raske

     asub ees

         rahval pole paha

sellepärast

     rõõm on temast taeva all

         mitte tülgastus

     tema kunagi ei võistle

         nõnda taeva all ka keegi

         tenmaga ei võistle

 

 

              LXVII

taeva all kõik arvavad

    minu kulg küll suur

    siiski paistab kõlbmatu

tema on ju suur

    sellest paistab kõlbmatu

kui ta paistaks kõlbav

    oleks hoopis väike

minul on kolm aaret

    neid ma hoian valvan

ütlen ühest

         armastus

ütlen teisest

         hoolikus

ütlen kolmandast

         söendamatus kippuda taeva all ette

armastan

    saangi olla vapper

olen hoolikas

    saangi olla helde

ei söenda kippuda taeva all ette

    saangi tõusta vanemaks

kes on vapper armastuseta

kes on helde hoolikuseta

kes asub ette taga olemata

see saab surma kindlasti

armastaja

    võidab võitluses

    ei tagane kaitstes

taevas kohe appi tuleb

armastades teda kaitseb

 

 

              LXVIII

hea pealik poe sõjakas

hea sõdur pole vihane

hea võitja pole tormakas

hea inimeste suunaja

        end madaldab

sellest ütlen

        see on vägi mis ei võistle

sellest ütlen

        see on jõud mis inimesi suunab

sellest ütlen

        taevasarnane

        vanast ajast ülim

 

 

              LXIX

sõjameestel tavaks öelda

    ma ei söenda olla peremees

        parem olen külaline

    tolligie ei söenda peale tungida

        parem terve jala taganen

sellest ütlen

    liigu liikumata

    raba käeta

    roogi vaenuta

    ole relvis relvadeta

vastast põlastada

                         suurim hukatus

vastast põlastada

                         kerge aardeid kaotada

sest

    vastasmalevad kui kohtuvad

    võidab ikka kaastundlik

 

 

              LXX

minu sõnu väga kerge mõista

    väga kerge teostada

taeva all ei ole suutjat mõista

    suutjat teostada

sõnadel on isand

tegudel on esivanem

tedagi ei mõisteta

nõnda mind ei mõisteta

vähesed mind mõistavad

neile olen kallis

sellepärast õndsal

    seljas jäme rõivas

    südames ent kalliskivi

 

 

              LXXI

mõistad mõistetamatut

           oled terve

ei mõista mõistetavat

           oled haige

oled haige haigusest

           pole haige

õnnis pole haige

ta on haige haigusest

           nõnda pole haige

 

 

              LXXII

rahvas kui ei karda võimu

    suur on võim

ära rüveta rahva eluaset

ära põlga tema eluviisi

    kelles pole põlgust

    seda ka ei põlata

sellepärast õnnis

    ennast mõistab

            kuid ei näita

    ennast armastab

            kuid ei ülenda

sest ta

    hülgas tolle

    võttis selle

 

 

              LXXIII

raevukas julge sureb

raevuta julge elab

julged mõlemad

taevas kui näib tülgastav

    kes küll mõistab selle põhjust

veelgi raskem õndsat mõista

tavakulg ei võistle

            ometi võidab hõlpsalt

       ei räägi

            ometi vastab hästi

       ei kutsu

            hoopis ise saabub

       mõlgutab

            ometi korraldab hästi

taevavõrk nii lai nii lai

hõre küll kuid tõkestab

 

 

              LXXIV

rahvas surma kui ei pelga

    milleks surmakaristus

kui ta aga surma pelgaks

käitiks tavapäratult

    kas siis peaksin rahva tapma

kes küll söendaks

püsivalt ju tapab

    ülemsurmaja

asendaja ära looda

    ülemsurmajat

selle kohta öeldud on

    tõrjud välja suure meistri

tõrjud välja suure meistri

    hästi kui ei haava oma kätt

 

 

              LXXV

rahvas nälgib

    andamid on liiga kõrged

    sellepärast nälgib

rahvast raske valitseda

    liiga palju toimite

    sellepärast raske

rahvas surma kergelt võtab

    liiga aplat elate

    sellepärast kergelt võtab

ära toimi elusse

ole targem väärtuslikuks peetuist

 

 

               LXXVI

inimene sünnib

     õrn ja nõrk

inimene sureb

     karm ja kange

rohud puud sünnivad

     õrnad paindlikud

rohud puud surevad

     kuivad jäigad

sest

     karm ja kange astub surma

     õrn ja nõrk ent astub ellu

selepärast

     kange sõdur ei ta võida

     kange puu saab löögi kirvelt

suur ja kange langevad

õrn ja nõrk ent tõusevad

 

 

              LXXVII

taevakulg on justkui painutada vibu

     ülemine paindub alla

     alumine kerkib üles

     liigne väheneb

     puuduv lisandub

taevakulg

     võtab ära sealt kus ohtralt

     lisab sinna kus on puudu

inimkulg ent

     võtab ära sealt kus puudu

     lisab sinna kus ohtralt

kes küll ohtralt omades

jagab seda taeva all

     on vaid kulgeja

sellepärast õnnis

     toimib kuid ei toetu

     valmis saab ei peatu

     soovimata võimeid näidata

 

 

              LXXVIII

taeva all ei ole õrnemat ja nõrgemat kui vesi

karm ja kange ometi ei suuda teda võita

     teda ei saa muuta

nõrk ju võidab tugeva

õrn ju võidab jäiga

     taeva all ei puudu mõistjad

     kuid ei ole teostajaid

sellepärast õnnis ütleb

     võtad riigi kõntsa

          oled trooni peremees

     võtad riigi häda

          oled valitseja taeva all

sirged sõnad näivad kõverad

 

 

              LXXIX

suure vaenu vaibudes

     südames on vaenu jääk

kuidas võidaks teha head

sellepärast õnnis

     täidab oma kohustusi

     ega nõua inimestelt

kelles vägi on

     täidab kohustusi

kelles väge pole

     sunnib teisi

taevas kulgeb sugulasteta

annab ikka headele

 

 

              LXXX

väikeses riigis vähe rahvast

omataks ka kümme sada korda enam riistu

     ometi ei kasutata

rahvas surma võtaks tõsiselt

kaugele ei rändaks

kui ka laevad vankrid oleksid

     neil ei sõideta

kui ka sõjamehed oleksid

     neid ei panda rivvi

inimesed jälle nööre sõlmiksid

     kasutaksid neid

maitsvalt nemad toituksid

kaunilt nemad rõivastuksid

rahus nemad elaksid

rõõmsad nemad oleksid

ükstaise silma all naaberriigid elaksid

üksteise kukkede koerte hääli kuuleksid

inimesed ülivanadena sureksid

kohtumata lahkumata

 

 

              LXXXI

õige sõna pole meeldiv

meeldiv sõna pole õige

hea ei ole vaidleja

vaidleja ei ole hea

mõistja pole paljuteadja

paljuteadja pole mõistja

õnnis pole talletaja

     mida enam teeb ta inimestele

     seda enam saab ta endale

     mida enam ta anab inimestele

     seda enam jääb tal endale

taevas kulgeb

     kasu kahjuta

õnnis kulgeb

     toimib võistlemata